Eesti Vabariigi aastapäeval alanud sõda Ukrainas on juba praegu hakanud mõjutama kohalikku kinnisvarasektorit. Prognoositakse nii märgatavat hinnatõusu kui ka juba pikalt väldanud hinnaralli lõppemist.
Kinnisvara ostmise tuhin on turul tegutsevate maaklerite sõnul mõnevõrra vaibunud, sest inimeste kindlustunne on kõikuma löönud ning investeeringud kinnisvarasse nii oma kodu ostmise kui ka rahapaigutuse eesmärgil mõeldakse põhjalikumalt läbi. Kui nõudlus väheneb, tähendab see lõppu ka hinnarallile ja toob turule stabiliseerumise.
On aga ka võimalus, et turg jätkab rekordite purustamist. Selle taga on eelkõige energiahindade tõus ja ehitusmaterjalide puudus. Nimelt on siinne ehitussektor tihedalt seotud nii Venemaa, Valgevene kui ka Ukrainaga, kust imporditakse ehitusmetalli, puitu ja mitmeid teisi materjale. Sõjategevus koos sanktsioonidega on toonud kaasa aga ehitusmetalli 30-protsendilise hinnakasvu, mis tõenäoliselt lähiajal kallineb veelgi.
Samuti nenditakse, et isegi, kui hinnanumber ei mängiks rolli, ei ole materjali lihtsalt kuskilt võtta. See tähendab ühest küljest seda, et ehitushinnad tõusevad, mis väljendub ka uusarenduste korterihindades, teisest küljest on aga oodata suuri hilinemisi arenduste valmimises. Viimase põhjuseks on ka tuhanded kodumaale lahkunud Ukraina ehitajad, kellele asendust leida on pea võimatu. Seega, inimesed, kes on ostnud endale veel vaid paberil eksisteerivasse uusarendusse kodu, peavad olema valmis selleks, et ehituse valmimine lükkub määramatusse tulevikku ja koduomanikuks saamiseks tuleb seni kokkulepitud hinnast rohkem maksta. Ehitusmahtude vähenemise tõttu jäävad mitmed arendused vähemalt esialgu ka ootele.
Hetkel on raske prognoosida, kas hinnad pigem tõusevad veelgi või on oodata langust. Paljud eksperdid aga ennustavad, et vähemalt lühiajaliselt veel hinnad tõusevad ja seda eelkõige ülal väljatoodud põhjusel. Samas on selge, et kui inimeste kindlustunne ei taastu, siis võib pigem oodata turul hindade stabiliseerumist.
Sarnane oli olukord koroonapandeemia alguses, kus oodati turu kokku kukkumist, kuid tegelikult taastus olukord väga kiiresti. On võimalik, et ka praegune tehingute vähenemine on hetkeline ja inflatsioonihirmus inimesed hakkavad raha paigutama hoopis kinnisvarasse, mis keerab hinnad languse asemel hoopis tõusule.
Oma mõju on Ukrainas toimuval ka meie üüriturule. Näha on, et pikalt jõude seisnud üüriturg on hakanud elavnema ning just viimasel ajal on näha hüppelist huvi 2- ja 3-toaliste üürikorterite vastu. Kas Ukrainast pärit sõjapõgenike tõttu võib üüriturul nõudlus pakkumisest suuremaks minna, on hetkel aga veel raske öelda. See selgub tõenäoliselt alles mõne kuu möödudes, kui on selge, kas põgenikud jäävad või on neil võimalus naasta oma kodumaale. Kui nõudlus aga jätkab kasvamist, siis suure tõenäosusega hakkavad tõusma ka koroonapandeemia järgselt langenud üürihinnad. See omakorda elavdab kindlasti ka üüriinvestorite tegevust.
Ukrainas toimuv on meid kõiki raputanud ning kinnisvaraturul pannud nii mõnedki plaanid ootele. Millise jälje sõda kinnisvarasektorile jätab, näitab kindlasti aeg ning oleneb suuresti sellest, kui pikalt sõjategevus kestab, aga ka sellest, kui kiiresti suudavad arendajad luua uued tarneahelad ehitusmaterjalide impordiks ning kas ostjate kindlustunne taastub.
