Kuigi kinnisvarasse investeerimine on pikka aega olnud tuntud kui üks stabiilsemaid investeerimisvõimalusi, võib üürikinnisvara omanik praegu seisneda olukorras, kus kõrgemad intressimäärad on tekitanud muret. Need suuremad intressid võivad kahandada üüritulu, jättes vähem vahendeid laenumakseteks ja muudeks lisakuludeks.
Kinnisvaraturu hiljutiste arengutega seoses toob Maa-ameti statistika välja huvitavaid trende. Tallinnas tõusis ruutmeetri mediaanhind viimase aasta jooksul 4,1 protsenti, jõudes 2915,93 euroni. Kuuvõrdluses langes hind siiski 5,9 protsenti.
Turg soosib üüri
Juulis tehti Tallinnas 636 korteritehingut kogusummas 108,4 miljonit eurot, mis on märkimisväärne langus võrreldes eelmise kuuga, kus registreeriti 810 tehingut koguväärtusega 149,2 miljonit eurot. Võrdluseks, 2022. aasta juulis oli Tallinnas 862 tehingut, mille koguväärtus oli 139,2 miljonit eurot.
Kui pandeemia tõi kaasa ostutuhina, siis praegu näevad eksperdid pigem, et kodude müük on keeranud langusele ning pakkumisi mitte ei jää vähemaks, vaid tuleb turule järjest juurde. Üheks põhjuseks on kindlasti ülikõrged hinnad, mis ühest küljest toetavad elamispinna müüki, kuid mitte selle ostmist, sest järelturu korteri eest võib küll täna küsida rekordsumma, siis uusarenduste turul sellega siiski löögile ei pruugi pääseda.
Et hetkel ei ole kuigi hea aeg midagi osta ning tasub mõelda hoopis kodu üürimisele, toetab kindlasti ka uuema põlvkonna muutunud meelelaad. Kui Nõukogude inimese jaoks oli asjade omamine oluline, siis noored täna seda enam oluliseks ei pea ning ei näe põhjust, miks on vaja pangaga abiellu astuda ainult selleks, et saaks nelja seina enda omaks nimetada.
Euribor suurendab laenumakseid
Üürimise kasuks räägib kindlasti ka plussi keeranud euribor, mis kergitab eluasemelaenu igakuiseid tagasimakseid veelgi. Neljapäeval jõudis kuue kuu euribor 3,987 protsendini, mis viib enamiku Eesti kodulaenude baasintressi tasemele, mida nähti viimati 2008. aasta sügisel. Kuna uudistes on arutletud, et inflatsiooni peatamiseks tõuseb euribor ilmselt veelgi, siis on tõenäoliselt seegi üheks põhjuseks, miks nii mõnedki on koduostu edasi lükanud ja vaatavad hoopis üürituru poole.
Eesti on Euroopa Liidu riikide seas elukoha omamise poolest esikohal. Mujal on üürimine ostmisest populaarsem ning inimesed elavad sageli terve elu üüripinnal, vahetades seda pere vajadustest ja võimalustest lähtuvalt. Seejuures üüripinnal elamine ei ole sugugi vaesuse tunnuseks. Kui korteri ruutmeetri hind jätkab kasvu ning reaalpalk väheneb, võib juhtuda, et meilgi muutub kodu üürimine järjest populaarsemaks. Juba praegu on kinnisvarapakkumistes näha võimalusi, kus valitud elamispindu võib nii üürida kui ka osta – olevalt sellest, kuidas inimesele antud hetkel paremini sobib. Seega kui oled mõelnud koduvahetusele, aga kõik on sind ära ehmatanud, siis pea meiega nõu ning kindlasti leiame lahenduse, mis annab ruumi ka tänases turuseisus juurde.
