Kui keegi räägib investeerimisest, siis esimesena meenuvad kohe ülikondades tegelased, kes börsil aktsiaid jälgivad. Küll aga saab vabade vahendite olemasolul investeerida ka kinnisvarasse, mis on ilmselt üks kõige lihtsakoelisemaid varaklasse, millega läbi aja oma väärtust tõsta. Kuigi tõesti, summad, mida läheb alustamiseks vaja, on suuremad. Kinnisvarasse investeerimine on sisuliselt lihtne – objekti, mille omanik oled, ent mida enda tarbeks ei kasuta, saad pikaajaliselt või lühiajaliselt välja üürida.
Alustame aga algusest. Kui Sul on suur summa raha, mis lähimal ajal kasutust ei leia, siis lihtsalt sukasääres või kontol hoides kaotab see vaikselt oma väärtust, sest inflatsioon teeb aasta-aastalt halastamatut tööd. Kui aga targasti paigutada, saab selle raha mitmekordistada sisuliselt ise mitte midagi tegemata.
Üheks viisiks on oma vaba raha panna kinnisvara alla. Kui inflatsioon on suhteliselt kindel asi, siis kinnisvaraga on tihti vastupidine lugu. Kes umbes kümmekond aastat tagasi ostis endale heas asukohas korteri, on ilmselt hetkel võidus, sest korter on (olenevalt linnast) saanud endale külge pooleteise või isegi kahekordse hinnalipiku toonasest ostuhinnast. Kui aga korter seisab tühjana, on võimalik seda veelgi rohkem teenima panna üürikorteri näol.
Kõige rohkem potentsiaali on üürikorterina kahetoalistel, mis asuvad suuremate linnade keskustes või linnades, kus asuvad kõrg- ning ülikoolid. Muidugi võib väiksemates linnades ja linnast väljas üürikorterit omada, kuid mida suurem on linna või asula rahvaarv, seda suurem on tõenäosus, et Sinu korteris leiab mitmeks aastaks oma uue kodu väga hea elanik. Kahetoalist aga otsivad tihti noored paarid, kellel ei ole veel lapsi ja puudub soov otseselt paikseks jääda, ent kindlasti on oma osa ka noortel peredel ning samamoodi inimestel, kelle jaoks ka üksinda elades on mugavus tähtis. Heade üürnike ja pikaajaliste lepingutega on tihti vähem tegelemist, kuigi arvestama peab aeg-ajalt ka olmemuredega – kas vajavad seinad värskenduskuuri või tuleks pesumasin välja vahetada.
Lühiajalistel üürikorteritel on kõige suuremaks tingimuseks asukoht. Tallinna kesklinnas või vanalinnas on mõistlik pidada lühiajalise üüriga korterit terve aasta, Pärnus ja Haapsalus suviti. Lühiajaliste üürimistega on tulu kindlasti suurem, kuid sellevõrra on ka rohkem tegutsemist ja arvestama peab, et nende täituvus ei pruugi olla sajaprotsendiline. Kui soovida võimalikult passiivset sissetulekut, on pikaajaline üürimine mõistlikum. Kui aga suhtlemine ja iga paari päeva tagant korteri või maja haldamine ei ole probleem, on kindlasti mõistlik valik ka lühiajaline üürileandmine.
Levinud on ka kombineeritud üürimine – sügisest kevadeni pikaajaliselt ning suviti lühiajaliselt. Selline muster on populaarne piirkondades, mis on suviti turistimagnetid, kuid kuhu talviti väga ei satu. Näiteks Pärnu, Haapsalu ja meie saarte suuremad asulad. Kuigi rahaliselt on see ilmselt mõistlik, siis üürnike vaatevinklist on tegu ikkagi ebamugava lahendusega, kui just ei ole üürnikeks tudengid, kes läheksid suveks nagunii koju tagasi ja korter seisaks tühjana.
Isegi, kui kinnisvarasse investeerimine tundub magus, on vaja teha suur hulk taustatööd – leida sobiv korter, vormistada notaris ostu-müügi tehing ning seejärel näidata korterit potentsiaalsetele üürnikele, kellega vormistada üürileping. Siinkohal teeme hea meelega ruumi oma kalendris, oleme lahkesti nõus ennast appi pakkuma, kuna meil on ka sellise tegevusega kogemust, teadmisi ja silma. Oskame koostada vajalikud lepingud ning saame võtta enda õlgadele terve protsessi algusest lõpuni. Esimene samm on aga Sinu teha, kirjuta või helista ning koos saame kõik takistused vallutatud.
