Aeg on oma aiast viimast võtta! Kui lillepeenrad, puud ja põõsad on paigas, siis tasuks mõelda ka aiamajakese või mõne muu elu mõnusamaks muutva rajatise peale õues. Enne ehituspoodi tormamist soovitame sekelduste vältimiseks aga täpselt välja uurida, kas ja milliseid dokumente nende püsti panemiseks vaja on.
Kui vanasti kasutati maja ümbritsevat aeda pigem köögi- ja juurviljade kasvatamiseks, siis täna üritavad enamik luua aiast siiski kohta, kus lõõgastuda ja sõpru võõrustada, mitte tööd rabada. Seepärast on nii mõnigi eramaja saanud endale suure terrassi, õues oleku võimaluste suurendamiseks rajatakse hoogsalt välikööke, aiamaju, lehtlaid ja pergolaid.
Selleks, et aiast kevadel, suvel ja veel varasügisel maksimum võtta, ei olegi niivõrd oluline selle suurus, vaid nagu eluruumidegi puhul, läbimõeldus. Siin tasub aga meeles pidada, et kui toas saab diivani ja kapi asukohta suuremate probleemideta muuta, siis aias tuleks juba esimese korraga parim lahendus leida. Kui ise pole suurem aiapidaja või alles saanud krundiomanikuks, siis tasub kindlasti nõu pidada oma ala asjatundjatega, et koos leida just teie pere vajadusi rahuldav lahendus, mis ühest küljest tagab aia maksimaalse kasutuse, teisalt funktsionaalsuse, rääkimata silmailust.
Erinevaid aiarajatisi on palju ja nende populaarsus viimaste aastatega aina kasvanud, alates lihtsast lehtlast kuni täisfunktsionaalse väliköögini. Kui mõne nii öelda väliseluruumi võib tõesti kohe püsti panna kui mõte tekib, siis teiste puhul peab esmalt tegelema veidi igavana tunduva dokumentatsiooniga. Samas hiljem tasub see ennast kindlasti ära, sest halvemal juhul tuleb ehitis lammutada või näha kurja vaeva vajalike dokumentide hankimisega.
Lehtla või pergola puhul tuleks alustada asukoha ja funktsiooni määramisest. Näiteks saab sinna alla paigutada aiamööbli või rajada väliköögi. Samamoodi tuleks mõelda, kas tuule- ja vihmakaitseks on vaja seinu ja katust. Kuna seda tüüpi aiarajatised kuuluvad kergehitise valdkonda, siis reeglina nende jaoks ehitusluba vaja ei ole. Samas tasub silmas pidada, et omavalitsustes võivad lubade nõuded erineda ja seda tuleks enne lehtla püsti panekut kindlasti uurida.
Veidi keerulisem lugu on aga väliköögiga. Võiks mõelda sellele, et kõrvalhoone sobiks ka maja arhitektuuriga. Kindlasti on võimalik see ka ise valmis ehitada, kuid kindlam on kasutada spetsialisti. Arvestama peab sellega, et 20-60 ruutmeetri suurune köök vajab ehitusteatist, üle 60 ruutmeetrine aga juba ehitusluba. Mõtlema peaks ka maja ja väliköögi vahemaale, mis ühest küljest ei tohiks olla liiga pikk, teisalt aga peab tuleohutse seisukohast olema vähemalt neli meetrit lähedalasuvatest hoonetest. Arvestama peab seejuures ka naabritega ja omavalitsuses kehtestatud ehitusreeglitega, mille järgi on paika pandud näiteks ka see, kui lähedale naabrile võib väliköögi või ükskõik, mis muud tüüpi ehitise rajada.
Kui aga on plaanis rajada klassikaline aiamaja, siis peab arvestama, et planeerimist tuleks alustada tegelikult juba talvel ja seda eriti, kui on soov rajada pigem laste mängumajast suurem ehitis. Dokumentatsiooninõuded on sarnased väliköögile. Kui hoone suuruseks on kuni 20 ruutmeetrit ja kõrgust mitte üle viie meetri, siis ehitusseadustiku kohaselt ei pea selle püsti panemiseks ühtegi luba küsima või kedagi teavitama. Ehitis suurusega 20-60 ruutmeetrit ja kuni 5 meetrit kõrge tuleb esitada ehitusteatis. Suuremate ja kõrgemate aiamajade puhul aga on kohustus taotleda ehitusluba. Täpsema infot riigi poolt kehtestatud nõudmistega saab näha siit.
Aiakujundamise osas tasub alati meeles pidada, et küsija suu pihta ei lööda. Seega, kui tekib kahtlus, võta ühendust eksperdiga ja kui tahad kindel olla, et lisahoone naabreid ei vihasta ning omavalitsuse või vallaga tülli ei aja, siis tasub needki küsimused esitada pigem varem kui hiljem.
