Üürileping on dokument, mis sätestab eluaseme kasutamise tingimused ja fikseerib seisukorra hetkel, mil see saab teie koduks, seega soovitame selle sisu enne allkirjastamist nii läbi lugeda kui ka enda jaoks lahti mõtestada.
Leidsid endale üürikodu? Palju õnne! Selleks, et uuest kodust ei saaks ühel hetkel osapoolte möödarääkimise või arusaamatuste tõttu peavalu, soovitame kindlasti pöörata suur tähelepanu üürilepingule ning panna sinna kirja pigem rohkem kui vähem olulisi, üüripinnaga seotud detaile. Kindlasti peaks alustama üürilepingu läbilugemisest – sellised dokumendid võivad olla tavainimestele raskesti arusaadavad ja alati küsi, kui midagi jääb arusaamatuks. Kui leiad, et leping vajaks täiustamist või täpsustusi, siis anna ka neist omanikule märku.
Veel tasub jälgida, et üürilepingusse saaks kirja elamispinna täpne olukord. See tähendab seda, et ära hoia ennast tagasi, kui näed, et vannitoa kraan tilgub, magamistoa kummuti sahtel logiseb või mõni ukselink on katki. Kõik sellised detailid tuleb lepingus ära fikseerida, sest vastasel juhul tuleb ühel hetkel sul „ära lõhutud“ asjad kinni maksta. Halba ei tee ka see, kui korter, sisustus ja kodumasinad ning nende olukord dokumenteeritakse ka fotodel.
Olulise punktina peab üürilepingus olema kirjas veel see, kes tasub kommunaal- ja muud kõrvalkulud. Kuna paljud kommunaalarved sisaldavad täna ka korteriühistu remondifondi makset, siis selguse huvides tuleb seegi selgeks teha, kas see jääb üürnikku kanda või arvestatakse arvelt maha. Olgu öeldud, et uue seaduse järgi võib omanik nõuda üürnikult ka igakuise remondifondi makse tasumist.
Arusaamatuste vältimiseks võib lepingusse lisada ka detaili, kes rendipinnal elama hakkavad. Kas see on ainult inimene, kes üürilepingu sõlmib või kolivad sinna ka tema pereliikmed, mõni sõber jne.
Kui üürilisel on lemmikloom, siis nii mõnelgi juhul üritatakse seda saladuses hoida, sest üldjuhul ei taheta lemmikuid üüripinnale lubada. See ei ole kindlasti hea mõte ning sõbra olemasolu tuleb kindlasti üürilepingusse kirja panna. Samamoodi tuleks lepingus fikseerida see, kas lemmikloomad üldse on sellesse koju oodatud – kui üürilisel peaks tekkima mõte, et ta tahaks tulevikus endale mõne karvase või sulelise kaaslase võtta.
Lisaks ülalnimetatule peab lepingus olema kirjas ka see, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu kontrahtiga. Üldiselt võib öelda, et tähtajatu leping soosib enam üüripinna omanikku, kuna see annab suuremad õigused üüri tõsta ning võimaldab lepingut üles ütelda nii erakorraliselt kui ka korraliselt.
Kui võib jääda mulje, et üürileping on eeskätt mõeldud üürileandja omandi kaitseks, siis tegelikult kaitseb see ka teist osapoolt. Näiteks on kinnisvara omanikul kohustus tagada eluruumi kasutuskõlblikkus ja kõrvaldada sellised puudused, mille eest ei vastuta üürnik. Needki punktid peavad kindlasti lepingus olemas olema.
Üürilepingut on võimalik sõlmida nii kirjalikult kui ka suuliselt. Meie soovitame igal juhul valida esimene variant, sest nii on paremini hoitud nii üürnik kui ka kinnisvara omanik.
Seega, kui oled üürilepingut sõlmimas, siis jälgi, et seal oleksid olemas järgnevad punktid:
- Objekti kirjeldus koos täpse sisustuse/tehnikaseadmete loeteluga ning kohustus tagada nende säilimine;
- Üürisumma ja selle tasumise kord;
- Kommunaalmaksete arvestamine ning tasumine;
- Lepingu tähtaeg ja lõpetamise kord;
- Üürileandja ning üürniku kohustused ja õigused.
Üürilepingu sõlmimist ei tohi võtta kergekäeliselt ning teha kiirustades. Kõige turvalisem on allkiri panna dokumendile, mille on koostanud valdkonda tundev spetsialist. Kui aga tunned, et vajad selles vallas abi, siis Ruum Kinnisvara maaklerid aitavad sind rõõmuga.
