Püüdlemaks rohkem tasakaalus oleva elustiili poole, on järjest enam inimesi hakanud kolima maale looduse keskele, ent loonud endale ka võimaluse nautida seda, mida pakub suurlinna tuiksoonel elamine.
Eliitrajoonide korterid seisavad tühjalt, kirjutab Soome meedia. Põhjuseks on põhjanaabrite juures hoogu koguv uus kinnisvaratrend, mis on Ameerika ja Kanada suurlinnades ja Londonis juba aastaid silma paistnud. Nimelt on Helsingi kesklinna elanikud hakanud järjest rohkem kasutama korterit pealinnas teise koduna või müüma hoopis sealse suure elamispinna maha ja ostnud asemele väiksema. Meedia nimetab tühjalt seisvaid pisikesi kesklinna kortereid ooperikorteriteks. Hüüdnimi viitab sellele, et nende omanikud kasutavad elamispinda siis, kui käivad Helsingis teatris või muid kultuurielamusi saamas ja ei taha samal õhtul linnast väljas asuvasse koju sõita.
Jõukama elanikkonna trend
Ka statistika näitab, et Helsingis on, olenevalt linnajaost, 10-30 protsenti korteritest tühjad ja see number on tõusujoones. Näiteks Helisingi tuntud eliitrajoonis Kaivopuistos on see number 27 ja Kluuvis koguni 38 protsenti. Kinnisvaraekspertide sõnul hakkas trend tekkima koroonapandeemia alguses, kus asfalt vahetati rohetavate aasade vastu ja elamine koliti linnast välja. Kuna kaugtöö on tänaseks saanud järjest populaarsemaks ja tööandjad võimaldavad inimestel töötada kontorist sadade kilomeetrite kaugusel ning isegi teises riigis, siis ongi paljud jõukamad inimesed senise maakodu muutunud peamiseks elupaigaks, jättes linnakodu ajaks, mil käiakse lastel ja lastelastel külas või siis kultuurielu nautimas.
Nii Soomes kui teistes eelnimetatud riikides, on tegemist pensioniea piiril elavate jõukamate inimestega, kellel on pangakontol piisavalt raha, et endale suurlinna teine kodu osta ja seda üleval pidada.
Ka Rootsis on näha, et paremal järjel olev osa elanikkonnast on hakanud järjest rohkem eelistama Stockholmi lähedal asuvat villat, pealinna luksuskorterile. See on ajanud aga eramuhinnad rekordkõrgeks.
Loomulikult on taolisel elustiilimuutusel ka omad tagajärjest. Näiteks Vancouver kehtestas sellistele inimestele suurema kinnisvaramaksu, sest tavapärane maksutulu hakkas järjest kahanema. Ka Soomes arutatakse, mida teha, kui maapiirkonda kolinud eliit enam ei jäta tavapärasel hulgal raha kesklinna restoranidesse ja butiikidesse ning nende maksuraha jääb saamata.
Kas selline nähtus on juba ka Eestisse jõudnud?
Eesti suuremad pangad kinnitavad kui ühest suust, et hoiuste maht ei ole kunagi varem nii suur olnud ning kontodel on inflatsiooni pureda väga suured summad. Kuna kinnisvarasse investeerimine on täna üks kindlamaid viise oma raha kaitsta, ongi paljud hakanud ka Eestis investeerima just pealinna kuumimates piirkondades asuvatesse korteritesse. Kuna põhiline elamine on aga mujal, on meilgi tekkimas olukord, kus väga suur hulk kortermaju kesklinna piirides seisab pooltühjalt. On väheusutav, et olukord võtab nii suuri mõõtmeid, kui seda on näha meie naabrite juures, kuid ei saa ka öelda, et see meist täiesti mööda läheb, sest mõneti on ju tõesti tegemist unistuste eluga, kus saab ise otsustada, mida ja kui palju hing parajasti vajab.
