Üüriturul on täna kodu otsimas väga palju väljapoolt Eestit pärit inimesi. Kas ja mil viisil erineb nendega üürilepingu sõlmimine?
Üürisektoris tegutsedes ei saa üle ega ümber välismaalastest. Ettevõtete kiire kasv, globaliseerumine ja Eestis pakutav maailmatasemel haridus, on toonud siia juba mõnda aega ajutist elamispinda otsivaid inimesi kõikjalt maailmast. Täna on eluaset otsivatele välistööjõule ning üliõpilastele lisandunud ka sõjapõgenikud Ukrainast. Viimased on andnud üleilmse pandeemia tõttu pikalt jõude seisnud üüriturul uue ja väga kiire hingamise, kuid samas tekitanud ka hulgaliselt küsimusi, mismoodi siis ikkagi peaks piiri tagant tulnud inimesega üürilepingu sõlmima.
Ukrainlastega üürilepingu sõlmimine on lihtne
Alustame Ukrainast Eestisse tulnud ja ajutist elamispinda otsivate sõjapõgenikega, kuivõrd täna on neid üüriturul kõige rohkem. Kui seadus näeb üldjuhul ette, et enne välismaalasega üürilepingu sõlmimist, tuleb kontrollida tema Eestis viibimise seaduslikkust, siis praegu võib erandkorras Ukraina kodanikega lepingu sõlmida selleks seaduslikku alust omamata. Inimesel peab olema vaid pass. Sama lihtsalt käib üürilepingu sõlmimine ka nende Ukraina kodanikega, kes on Eestisse saabunud juba enne sõja algust ning kelle riigis viibimise seaduslik alus on juba lõppenud või lõppemas. Tegemist on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusega, mis kehtib 24. veebruarist 2022. aastal kuni selle tühistamiseni.
Usalda, aga kontrolli
Kui tegemist on aga mõnest Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist pärit üürnikuga, siis on elamispinna omanik vastavalt välismaalaste seadusele kohustatud kontrollima inimese Eestis viibimise seaduslikkust. Eespool nimetatud piirkondadest pärit üürnik võib ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata elada Eestis maksimaalselt kolm kuud. Kui plaan on jääda siia pikemaks, tuleb elukoht registreerida. Selleks on vajalik kehtiv üürileping või elamispinna omaniku nõusolek. Edasi tuleb taotleda Eestis elamisõigust tõendav isikutunnistus.
Inimese Eestis viibimise seaduslikku alust saab kontrollida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.
Ebaseaduslikult riigis viibiva isiku majutamine toob rahatrahvi
Kolmandatest riikidest pärit inimestega on asi märksa keerulisem, sest töökoha või õppeasutuse tõend ei ole piisav, et näidata isiku seaduslikku viibimist riigis. Neil peab olema juba üürilepingu sõlmimise ajaks olemas elamisluba või viisa. Kui see puudub, lepingut sõlmida ei tohi. Kui aga dokumendid on korras, siis tuleb siiski tähele panna asjaolu, et üürilepingu võib sõlmida ainult nii pikaks perioodiks kui on isikul antud Eestis alaliseks elamiseks õigus. Kindlasti peab olema üürilepingusse märgitud ka see, et kui üürniku elamisõigus või viisa lõpetatakse mingil põhjusel ära varem, siis tuleb ka pinna omanikul üürileping üles öelda. Meeles tuleb hoida, et üürileandja, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat isikut, võib saada rahalise karistuse.
Üldjuhul kiputakse välismaalastest üürnikesse suhtuma skeptiliselt. Mõneti on hirm põhjendatud ja üüriinvestorile ei pruugi lühiajaline või teadmata aja pikkune pinna rentimine ka kõige kasulikum olla. Samas tasub meeles pidada, et just korrektne ning võimalikult detailne üürileping on see, mis maandab riske. Samamoodi annab kindlustunde ja vähendab võimalikku keelebarjääri maakleri appi võtmine.
