Pärast kahe aasta pikkust pandeemiat on riigid üle maailma astumas samme tagasi normaalse elu suunas. Küll aga räägitakse, et nii mõnedki varasemad eelistused jäävadki minevikku. Üks suuremaid on seotud just koduga, täpsemalt selle suuruse ja planeeringuga.
Kui nõukogude ajal ehitatud kortermajad paistavad silma eelkõige selle poolest, et köök ja elutuba on eraldi ning avarust elamispindades pigem vähe, siis inimeste südameid võitnud uusarendused just seda viimast avatud ruumide näol pakuvad. Küll aga on hakanud arendajad kõikjal maailmas märkama, et köök-elutoa ning pisikeste magamistubade aeg senisel kujul hakkab ümber saama. Miks?
Vajadus privaatsuse järele.
Põhjus on tegelikult imelihtne. Pandeemia tõttu pidid inimesed veetma kodus tavapärasest rohkem aega ning nii tekkis üle pika aja suur vajadus privaatsuse järele. Kuid, kuhu sul minna, kui magamistuppa mahub vaevalt voodi ning köök ja elutuba on üks suur ruum, kus veedab aega juba ülejäänud perekond tööd või koolitükke tehes? Samuti hakkas muserdavalt mõjuma asjaolu, et päevad mööduvadki ainult ühes toas, sama laua taga istudes. Seetõttu on näiteks avatud köök-elutoa asemele tekkimas järjest enam variante, kus süüa tehakse ühes ruumis ja perega telekat vaadatakse teises ehk nii nagu see oli vanasti. Nõudlusele vastu tulles on hakatud planeeringuid muutma ka selliseks, kus elutuba-köök on senisest enam liigendatud. Nii on köögid paigutatud rohkem nurga taha või eraldi ruumisoppidesse, et ühest küljest säiliks võimalus pere ja sõpradega suhelda, teisalt aga ei saaks diivanilt külmkapiust avada.
Avarad ruumid ja suuremad kodud.
Just see viimane ehk elamispinna ruutmeetrite nappus toob meid järgmise muutuseni, mis pandeemiaga kaasnes ning mida tõenäoliselt hakatakse eelistama ka tulevikus. Nimelt kodu suurus. Kui lugeda kinnisvaratrendidest, siis kõikjal maailmas paistab silma üks – inimesed on hakanud otsima suuremaid ja avaramaid kodusid. Eksperdid aga tõdevad, et tegelikult ei võimalda paljud praegused mikroelamised inimesel täisväärtuslikult elada, eriti, kui kodus tuleb veeta rohkem aega kui ainult unetunnid. See on muutnud defitsiitseks suuremad korterid ja üüripinnad, paljudes riikides ka eramud. Näiteks kinnitasid Rootsi kinnisvaraanalüütikud juba mõni aeg tagasi, et eramajaturg on kokku kuivanud ning nii suurt nõudlust oma maja järele pole nähtud juba aastaid. Ka Eesti turul täheldati, et tänu kontokontori võimalusele julgetakse pealinnast kaugemale kolida, kus ruutmeetri eest tuleb vähem maksta ning seetõttu võimalus soetada perele suurem elamine koos oma aiaga.
Töötegemine kust iganes.
Kodukontori võimalus on tekitanud aga olukorra, et järjest enam otsitakse elamispindu, kus oleks ruum või vähemasti toanurk, mille saab kodus töö tegemiseks kohandada. See on toonud hinda kõikvõimalikud liigendamise võimalused ja ka mikrotoad. Näiteks on kuuldavasti nii mõnigi garderoobituba muutunud kontoriks, sest kui kaua sa ikka jaksad köögis töötava nõudepesumasina kõrval tööd teha.
Mõneti ootamatu muutus on veel see, et pandeemia on pannud inimesi hindama majapidamisruume. Ilmselt on seegi tingitud asjaolust, et kui kodus tuleb palju aega veeta, siis pidevalt toanurgas seisev pesurest mitte ainult ei häiri silma, vaid võtab ka liiga palju ruumi.
Kui edukalt koroonapandeemiast tingitud muutused ajale vastu peavad, ei oska täna keegi ennustada. Näiteks kiputakse arvama, et nõudlus kontoritoa järele vaibub juba õige pea. Samas unistus nutikalt liigendatud, kuid suurematest ja avaramatest eluruumidest, oma aiast, terrassist või rõdust jääb ilmselt püsima ning kujundab arenduste ruumiplaneeringuid veel aastaid. Kui ka sina tunned, et tänane kodu ei vasta enam ootustele ning pole koht, kus saaksid täisväärtuslikult aega veeta, siis tutvu meie pakkumistega ning teeme juba koos Ruumi järgmisele, mis täidab kõik soovid.
