Kinnisvarahuvilised on kindlasti märganud, et järjest rohkem on hakatud müügikuulutustes tooma välja, et objektil on olemas ehitus- ja kasutusluba. Põhjuseks suuresti asjaolu, et alates 2020. aastast peab kasutusluba olema igal majal, korteril, ridaelamul, paarismajal, suvilal jne. Kui kasutusluba puudub, võib kohalik omavalitsus koduomanikku trahvida kuni 10 000 euroga.
Selguse huvides olgu öeldud, et kasutusluba peab olema hoonel, mille ehitisealune pind on suurem kui 60 ruutmeetrit või kõrgus rohkem kui 5 meetrit ning mille ehitamiseks on olnud vaja ehitusluba. Kui ehitusalune pind jääb aga vahemikku 20-60 ruutmeetrit ja kõrgus eelnimetatust madalamaks, siis kasutusloa asemel tuleb ehitisele taotleda kasutusteatis.
Siiski on ka erandeid, mil kasutusluba pole vaja ning selle puudumine ei too kaasa trahvi. Näiteks ei ole selle taotlemine kohustuslik majaomanikule, kelle kodu on ehitatud enne 1995. aastat ja mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud. Kui seda on aga pärast nimetatud aastat tehtud, siis peab hoonele siiski kasutusloa taotlema.
Kes nüüd ütleb, et tal on ehitusluba juba olemas, milleks veel kasutusluba, siis olgu öeldud, et ka need on kaks täiesti erinevat asja ning ehitusloa olemasolu ei anna objektile automaatselt kasutusluba.
Piltlikult öeldes annab ehitusluba õiguse ehitamiseks, kasutusluba aga kinnitab, et hoone on ehitatud vastavalt ehitusloale ning on kasutamiseks ohutu. Näiteks annavad hoonetele väljastatud kasutusload kindluse ka kohalikule omavalitsusele, et kõik nende piirkonnas olevad elamud on ohutud.
Kasutusloa puudumine võib aga kaasa tuua mitmeid probleeme, mille peale esialgu tullagi ei osata. Näiteks kui soovitakse oma kodu müüki panna ning uus ostja tahab ostmiseks võtta pangast laenu, siis suure tõenäosusega tal see ei õnnestu, sest pangad ei anna laenu nende objektide ostmiseks, mille dokumendid on puudulikud. Kuna objektil kasutusluba on vajaka, siis panga silmis on tegemist liiga riskantse finantseeringuga, millega võib igal ajal õnnetus juhtuda.
Kasutusloa puudumine ei tee elu kergemaks ka siis, kui kodus peakski juhtuma mõni üldjuhul kindlustusseltsi poolt hüvitatav õnnetus. Kui kõnealune dokument puudub, siis reeglina kindlustus õnnetusjuhtumit ei hüvita ning kahju kannab omanik üksinda. Põhjus selleks on tegelikult imelihtne – kasutusluba muu hulgas kinnitab ka seda, et kõik on korras elektri- ja küttesüsteemiga. Seega kasutusloa olemasolu on otsekui garantii selle kohta, et hoone on turvaline, tehniliselt korras ning elamiseks täiesti ohutu.
Kellel on vajalikud dokumendid olemas, mida on kasutusloa saamiseks vaja, siis ei ole loa taotlemine keeruline. Reeglina võtab see 4- 6 kuud ning tuleb maksta ka 150-eurone riigilõiv. Kui kodu dokumendid vajavad korrastamist, siis soovitame ka meie appi võtta ekspert, kes üsna keeruliseks kujuneva asjaajamise enda peale võtab. Sellisel juhul tuleb aga arvestada veidi suurema väljaminekuga.
Kui sinulgi tuleb ette võtta kasutusloa taotlemine ning sa pole sugugi kindel, kas aega ja teadmisi jagub, siis võta julgelt meiega ühendust – saame sind kindlasti aidata.
