Kui veel mõni aasta tagasi oli üürikorteri turul tagatisraha nõue pigem haruldane, siis nüüd tagatisraha maksmisest ei pääse. Mida tuleks aga tagatisraha välja käimisel teada ja kui palju on üüripinna omanikul õigus seda nõuda?
Tagatisraha on enamasti asi, mis on pinnuks silmas just üürikodu otsijal, sest mis seal salata – summa, mida omanikud nõuavad ja mis tuleb ühe korraga enne kolimist välja käia on päris suur. Tulenevalt seadusest on üüripinna omanikul õigus nõuda tagatisrahaks eelarvet, mis on võrdne kuni kolme kuu üüriga. Osapooled võivad kokku leppida ka väiksema numbri, kuid suuremat ei ole omanikul õigus seadusest tulenevalt nõuda. Kui veel mõni aeg tagasi küsiti tagatisrahaks reeglina ühe kuu üür, siis täna tuleb otsijal enamasti tagatisrahaks välja käia kahe kuu kasutustasu ning kallimate pindade puhul ka kolme kuu oma. Samas näiteks äripinna puhul seadus tagatisraha suurust ei reguleeri. Küll aga tuleks jälgida, et see poleks ebamõistlikult suur.
Kuid, miks ikkagi tagatisraha vaja on? Kõige lihtsam põhjendus on see, et kahjuks paljud üürnikud ei käi üüripinna ja seal oleva varaga heaperemehelikult ümber. Üüriajalugu teab juhtumeid, kus üürnikud on võtnud mingil põhjusel osaliselt üles parketi, lõhkunud köögitehnika või teinud köögis süüa niimoodi, et viimase poolaasta menüü on seintelt loetav. Ilmselgelt ei saa üüripinna omanik sellist korterit kohe uuesti välja üürida ning pinna uuesti renditavaks muutmine võib minna üpris kulukaks. Sellisel juhul aitabki omanikku tagatisraha, mille abil saab ta üürniku tekitatud kahju likvideerida, ilma et peaks seda tegema oma rahakoti arvelt.
Siiski tuleb silmas pidada asjaolu, et üüripinna omanik ei või tagatisraha kasutada suvaliselt, vaid peab teisele poolele ette näitama täpselt, millise kahju hüvitamiseks see läheb ja mis summa ulatuses. Kui omanik ei ole kahe kuu jooksul ühtegi nõuet esitanud, on üürnikul seadusest tulenev õigus tagatisraha täies ulatuses tagasi nõuda.
Teisalt jälle annab tagatisraha maksevõimekus kinnisvara omanikule ka kindluse, et üürnik on maksejõuline tasuma korralikult ja õigeaegselt nii kasutustasu kui ka kõiki kõrvalkulusid.
Kindlasti ei maksa arvata, et õigused on ainult kinnisvara omanikul tagatisraha nõudmises osas, vaid tegelikult on omajagu õigusi ka tagatisraha maksjal. Nii näiteks on üürikodu otsijal õigus tasuda tagatisraha mitmes osas. Sellisel juhul tuleks summa pinna omanikule maksta võrdsetes osades, nende kuude jooksul, mille eest tagatisraha küsitakse. Näiteks, kui omanik soovib tagatisrahaks 1200 eurot, mis on võrdne kolme kuu üüriga, siis uurijal on õigus 1200 eurot maksta talle mitte kohe, vaid kolme kuu jooksul koos antud kuu üüriga.
Oluline on teada ka seda, et kinnisvara omanikul on kohustus hoida tagatisraha oma varast eraldi, krediidiasutuses vähemalt keskmise kohaliku intressiga. Veelgi olulisem on aga see, et lepingu lõppedes kuulub kogunenud intress mitte omanikule, vaid üürnikule ja tagatisraha, mille omanik peab üürnikule tagastama on seega algselt makstud summast suurem. Kui omanik tahab lepingusse lisada punkti, mis ütleb, et ta ei ole kohustatud üürnikule intresse maksma, siis on see seadusega vastuolus ning üürnikul on õigus allkirja andmisest keelduda.
Äripindade tagatisraha hoiustamise puhul hetkel veel nõuded puuduvad ning palju sõltub konkreetsest rendilepingust ning osapoolte omavahelistest kokkulepetest.
Kui tagatisrahaga seonduv tundub olevat liiga keeruline teema, mida iseseisvalt läbi hammustada, siis tasub mõelda maakleri palkamisele. Kui soovid ka lihtsalt nõu pidada ning saada valdkonnateadlikku sisevaadet, siis julgelt saada teele see e-kiri või vali õige telefoninumber.
