Uusarendusi kerkib üle Eesti nagu seeni pärast vihma, kuid kas need on ilmtingimata paremad elukohad kui nii öelda teisel ringil olevad kodud?
Kinnisvaraturgu vaadates jäävad paljudele esmalt silma uusarendused oma ägedate turunduskampaaniate poolest. Mõned neist on lausa nii edukad, et korterid on müüdud veel enne kui kopp jõuab augu maasse kaevata. Samas ei ole kuhugi kadunud ka teise ringi kodud. Kumba siis eelistada?
Etteruttavalt võib öelda, et antud juhul õiget vastust polegi, vaid palju sõltub inimese enda eelistustest ja ka maksevõimekusest.
Uusarenduste puhul on plussiks kindlasti see, et ees ootab nii öelda tühi lõuend, mida ise oma soovide järgi koduks kujundama saab hakata. Seejuures ei ole vaja raha kulutada lammutustöödele ning reeglina on ka rahakotist suure tüki ampsav vannituba juba ostuhinna sees.
Positiivne on kindlasti ka see, et tänapäeval saab soovi korral osta korteriga koos ka parkimiskoha, mis on küll lisakulu, kuid samas annab kindlustunde, et autole on alati parkimiskoht olemas, tule sa siis koju kui hilja tahes. Vanematel majadel seda luksust pole ning tihti on majaesised nii täispargitud, et autot lihtsalt ei olegi kuhugi panna.
Negatiivseks pooleks võib olla see, et nii mõnigi uusarendus asub kohas, kus infrastruktuuris on puudujääke. Näiteks pole liiklussõlm nii hästi välja arendatud ning ainuüksi parklast sõiduteele saamiseks tuleb mitu minutit oodata. Kaugele võivad jääda ka koolid ja lasteaiad. Halvemal juhul laiub arenduse kõrval võsa, kuhu ilmselt kunagi midagi tuleb, kuid, kas tulevikus kõrgub sinu akna alla teine maja või hoopis mõni ärihoone, ei tea keegi.
Kuna uusarendused on koduostjate seas siiski väga populaarsed on ka hinnad kõrged ning oma raha eest ei pruugi kuigi palju saada, võrreldes näiteks mõne vanema korterelamuga. Populaarsusega kaasnevaks negatiivses küljeks on ka see, et inimene, kes ei soovi kodu osta pildi järgi internetis, vaid tahab ehituskvaliteedi oma silmaga üle vaadata, võib oma unistuste kodust lihtsalt ilma jääda.
Nagu öeldud, siis vanades majades saab tihti sama raha eest suurema korteri, kuid see sõltub paljuski ka piirkonnast. Magalarajoonides on korterid reeglina odavamad, kesklinna piirkonnas aga kallimad, olenemata sellest, kas maja on ehitatud 2020. aastal või möödunud sajandil.
Teise ringi kodu puhul tuleb osata näha potentsiaali, eriti kui eelmine omanik ei ole korteri või ka majaga heaperemehelikult ümber käinud. Samas, need kellele ei meeldi uusarenduse steriilne ja puutumata elukeskkond, siis juba kasutusel olnud kodus saab oma käe järgi isegi rohkem teha ning kodu on sellevõrra isikupärasem.
Kindlasti tasub arvestada ka sellega, et vanemad majad asuvad juba väljakujunenud piirkondades, kus on hea ühistranspordiühendus ning kõik vajalik asub käe-jala juures.
Kodukulude puhul tasub meelde jätta, et vanades majades lisandub igakuistele kommunaalkuludele sageli ka küllaltki kopsakas remondifond ja peab valmis olema, et maja juures pidevalt midagi kõpitsetakse.
Üldiselt tuleb aga kinnisvaraturule sukeldumise eel välja mõelda, kas oled pigem uusarenduseinimene või eelistad elada ajalooga majas. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Kui endal otsustamisega keeruliseks läheb, siis võta meiega julgesti ühendust. Meie Ruum Kinnisvaras aitame sinul ja su tulevikukodul üksteist leida.
