Üürikorteri kindlustamine on selle omaniku jaoks kulu, mistõttu paljudel üürikorteritel seda ei ole. Alljärgnevalt arutleme, kas rendipinnal peaks kindlustus olemas olema ja kes selle lepingu sõlmima peaks.
Küllap ei ole ükski üürikorteri omanik kuigi vaimustatud sellest, et pärast iga üürnikku tuleb elamispinda remontida ja tekkinud kahju, olgu siis tegemist lihtsalt hooletuse või õnnetusjuhtumiga, oma taskust kinni maksta. Selliste olukordade vältimiseks ongi mõistlik mõelda kindlustuse peale. Kusjuures arusaam, et see on mõeldud ainult selle pinna jaoks, kus inimene ise elab, on väga vale. Täpselt samadel tingimustel on võimalik kaitsta ka välja renditavat pinda. Võrreldes võimaliku remondikuluga, kui peaks juhtuma õnnetus, on kindlustusmakse kindlasti oluliselt väiksem.
Mida kindlustada?
Kindlustusfirmad pakuvad täna väga laialdast kaitset, alustades klassikalisest ehituskindlustusest, millega kaitstakse korterit karbina koos selle oluliste osadega nagu seinad, põrandad, laed ja lõpetes erilahendustega. Esimesele lisandub koduse vara kindlustus ning kolmandaks vastutuskindlustus, millega kaitstakse kolmandatele osapooltele tekitatud kahju.
Vara kindlustamise puhul tuleks arvestada sellega, et see ei tähenda ainult mööblit ja tehnikat, vaid sinna hulka kuuluvad ka riided, ehted, kööginõud, raamatud jne. Ehk vara suuruse hindamisel tuleks mõelda diivani ja teleka väärtuse kõrval ka sellele, kui palju hinnalist peidab endast riide- ja ehtekarp või raamaturiiul.
Vastutuskindlustuse puhul hüvitatakse kahju ka näiteks naabritele, kelle kodu on üürniku tekitatud veeuputuse või mõne muu juhtumi tõttu samuti kahjustada saanud. Sellisel juhul tuleb kindlustuslepingu sõlminud isikul tasuda ainult omavastutus. Üldiselt soovitatakse vastutuskindlustusele mõelda eriti just nende korterite puhul, kus juhtuv õnnetus võiks tekitada kahju väga paljudele teistele samas hoones asuvatele elamispindadele. Samas arvestades, kui kulukaks võib osutuda naabri kodu taastamine, on vastutuskindlustuse sõlmimine kindlasti mõistlikum.
Lepingu sõlmimiseks ei pea olema elamispinna omanik
Kuna kindlustusleping kaitseb ühest küljest omanikku, aga teisalt ka üürnikku, peaks kindlasti olema selle olemasolu ka üürilise huvi. Seejuures on oluline meeles pidada, et üürilisel on õigus küsida koduskindlustuse olemasolu kohta ning mil viisil see tema huve kaitseb. Kõige õigem oleks üürilepingu sõlmimisel anda üürilisele ülevaade, mis on kindlustatud ning millised riskid kaetud.
Kui aga selgub, et pinnal ei ole kaitset ning omanik ei ole huvitatud ka kindlustuslepingu tegemisest, siis tegelikult on see õigus sõlmida ka üürilisel endal. Arusaam, et kindlustusfirma poole pöördumiseks peab olema kinnisvara omanik, on vale ning tegelikult pole neil vahet, kellega nad lepingu sõlmivad. Kahjujuhtumi korral hüvitatakse kahju vastavalt lepingule ja olenemata sellest, kas selle tekitas omanik või üüriline.
Ühtlasi, kui omaniku sõlmitud kodukindlustus ei kata näiteks üürniku vara, millega ta elamispinnale kolib, siis võib ta koduse vara kaitse lepingu ise sõlmida. Kui aga pinnal on nii kinnisvara omaniku ostetud kui ka üürilise asjad, siis koduse vara kindlustus kaitseb mõlemat, olenemata sellest, kes lepingu on sõlminud. Küll aga tuleks üürilisel uurida, mis summa ulatuses vara kaitstud on ja kas see ka temale kuuluvaid asju kataks.
Üürikorterit kindlustades peaks arvestama sellega, et sugugi mitte kõik inimesed ei suhtu võõrasse varasse selliselt nagu see oleks nende endi oma, mistõttu on omaniku rahakotile ja üürikorteri tootlikkusele mõeldes kindlasti mõistlikum elamispind kindlustada kui riskida. Seega, kui üürikorter, siis pigem eelistada laiemat kindlustust kui hiljem maksta kinni üürilise disainerkotte, naabri tapeeti või enda korteri kapitaalremonti.
