Päranduse saamine võib tulla üllatusena, aga just nagu on elu osa sünd, siis on seda ka surm. Kui edasi antakse hoitud kinnisvara, siis kahjuks ei saa sellega kohe toimetada päris nii nagu isiklikus omanduses oleva elamispinnaga. Küll aga ei tähenda see seda, et sellise kinnisasjaga ei ole üldse võimalik tehinguid teha.
Päris oma kodu müümine on suhteliselt lihtne, ent päranduseks saadud maja, korterit või ükskõik, millist muud kinnisvara ei ole võimalik niisama lihtsalt müügiturule paisata. Selleks, et objektiga saaks hakata tehinguid tegema, tuleb esmalt alustada notari juures pärimismenetlust või uurida, kas sellekohane teavitus, on juba avaldatud.
Pärismenetluse jaoks tuleb pöörduda notari poole ja teha avaldus menetluse algatamiseks. Kindlasti peaks aga meelde jätma, et kuna pärimismenetlus võib kesta kaua, ei tasu enne selle lõppemist mingisugust müügitööd tegema hakata. Menetluse käigus selgitab notar välja võimalikud pärijad ja kontrollib pärimisregistrist testamendi olemasolu. Muuhulgas teeb ta ka päringud pankadesse ning registritesse selgitamaks välja pärandaja finantsseis lahkumise hetkel. Seejärel koostatakse pärimistunnistus, mis tõestab pärija(te) õigust pärandile ning mis tuleks esitada kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kande parandamiseks.
Kui see tehtud ja korras on ka muud dokumendid, saab soovi korral hakata objektiga kinnisvaratehinguid tegema. Küll aga on olukord keerulisem, kui uusi omanikke on rohkem kui üks. Sellisel juhul on kinnisasi saadud reeglina ühisesse omandisse, mis omakorda tähendab, et otsuse vara koormata või see maha müüa, peavad nad tegema kõik koos. Kaasomandi puhul on tähtis, et kui on soov müüa, siis müüakse mõttelist osa kinnisvaraobjektist. Tasub ka meeles pidada, et kui mõni omanikest ei ole müügiga nõus, ei tasu üldse hakata kinnisasja müügiturule pakkuma, sest isegi kui ostja leitakse, ei lähe terve objekti tehing läbi. Lahenduseks on pärandvara jagamise leping, mille saavad pärijad sõlmida ja millega jagatakse vara pärijate vahel ära. See tähendab näiteks seda, et kui kaks last on pärinud eramu, siis kumbki saab sellest poole endale ning võib oma majapoole maha müüa, välja üürida või teha sellega mingeid muid tehinguid, olenemata sellest, kas maja teise poole omanik on sellega nõus või mitte. Loomulikult on keerulisem, kui pärijaid on rohkem ning objektiks on näiteks kahetoaline korter.
Kuna paljud näevad pärandvara müümisel võimalust oma elujärge parandada, siis tuleb siinkohal samuti arvestada võimalike tagasilöökidega ja lisatasudega asjaajamise eest. Nimelt, kui pärija on päranduse vastu võtnud, tähendab see seda, et ta on vastu võtnud ka kõik seda koormavad laenud ja muud kohustused. Kinnisasja müües tuleb temal esmalt tasuda koormatised, mis tähendab, et kogu müügisummat omanikul endale saada ei õnnestu.
Meelde tuleks jätta ka see, et kui päritud kinnisvara müüa, ei kuulu maksustamisele kogu saadud müügihind, vaid sellest tuleb maha arvata soetusmaksumus. Need on kulutused, mida pärija on kinnistule teinud ja mida on võimalik kuludokumentidega tõestada. Seega need tuleb ostuhinnast maha arvata enne tulumaksu arvutamist. Tulumaksu ei pea aga maksma sellisel juhul, kui pärija kasutab päritud kinnisasja elukohana. Sellist maksuvabastust ei saa aga kasutada tihedamini kui kord kahe aasta jooksul.
Teema on keeruline ning kahjuks kaasnevad päritud kinnisvaraga ka perekondlikud tülid just vara edasise tuleviku osas. Kui teiegi vajate nõu, kuidas on kõige otstarbekam pärandvaraga edasi toimetada ning millised võimalused on kõige kasulikumad, võtke julgelt meiega ühendust ja leiame koos lahenduse.
