Kinnisvaramaailmas on mitmeid termineid, mida maaklerid ja teised valdkonna spetsialistid möödaminnes mainivad, kuid mille tähendus ei pruugi kõigile üheselt mõistetav olla. Arusaamatuste ning möödarääkimiste vältimiseks, toome alljärgnevalt välja mõned tähtsamad mõisted – loe aga edasi.
Detailplaneering – Dokument, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Detailplaneeringuga antakse luba uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ning ka olemasolevate kruntide piiride muutmiseks.
Ehitusluba – See on luba ehitamise alustamiseks, mille kohalik omavalitsus annab kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seotud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusluba on vaja, kui rajatava hoone ehitusalune pind on suurem kui 60 ruutmeetrit ja kõrgust rohkem kui 5 meetrit. Väiksematel rajatistel seda vaja ei ole.
Ehitisregister – Riiklik andmekogu, mis koondab kokku info kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.
Elamumaa – Alaliseks või perioodiliseks elamiseks mõeldud ehitiste ja garaažide maa, mille moodustab elamu alune, selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.
Flippimine – Investeerimine kinnisvarasse, kus vara ostetakse mitte eesmärgiga seda kasutama hakata, vaid lühiajaliselt hoida ja mõnel juhul ka remontida, ning siis kasumiga edasi müüa.
Hoonestusõigus – See viitab õigusele omada ehitist teise isiku maal.
Hüpoteek – Kinnisasja pant. Kui ostad kodu laenuga, tahab pank laenule tagatist ning selleks seatakse üldjuhul laenuga ostetavale kinnisasjale hüpoteek. See on laenuandjale tagatiseks, et kui jääd laenu maksmisega hätta, on pangal õigus nõuda tagatiseks oleva kinnisasja müümist ja saadud rahaga tekkinud nõude rahuldamist.
Kaasomand – See tähendab seda, et üks kinnisvara kuulub mitmele isikule mõtteliste osadena. Kaasomandi osa suurus näitab, kui suur osa tervikust kuulub omanikule. Kaasomandis olevas elamus ei kuulu omanikule konkreetne korter või ruum, vaid abstraktne murdosa kodu kinnistust, seal olevast hoonest ja taimestikust. Seda osa saab müüa, kinkida, vahetada ja pantida ilma teiste kaasomanike nõusolekuta.
Kasutusluba – Kasutusluba peab olema hoonel, mille ehitusalane pind on suurem kui 60 ruutmeetrit või kõrgus rohkem kui 5 meetrit ning mille ehitamiseks on olnud vaja ehitusluba. Kui hoone on saanud ehitusloa enne 1995. aastat ning vahepealsel ajal ei ole seda laiendatud või rekonstrueeritud, siis ehitusluba vaja ei ole. Pärast seda ehitusloa saanud hoonetel peab aga pärast valmimist ja kasutuselevõttu olema kasutusluba. Kasutusloa olemasolu on eriti oluline, sest ilma selleta ei pruugi kodumüük õnnestuda ja pangad ei pruugi ostuks ka laenu väljastada. Samamoodi ei pruugi õnnetusjuhtumi korral kindlustusfirmalt hüvitist saada. Pikemalt oleme sellel teemal kirjutanud SIIN.
Kasutusteatis – Kui ehitusalune pind jääb vahemikku 20-60 ruutmeetrit ja kõrgust on vähem kui 5 meetrit, tuleb ehitisele taotleda kasutusteatis.
Kinnisasi – Põhimõtteliselt viitab see maatükile ehk maapinnaga piiritletud osale.
Kinnistu – Krunt koos hoonetega, kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud maatükk, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.
Kinnistusraamat – Riiklik register, kuhu on kantud kõik Eesti kinnistud. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik.
Korteriomand – Juriidiliselt viitab see omandile ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Lihtsamalt selgitades saab aga öelda, et kortermajade puhul kuulub korteriomandi koosseisu reaalosana konkreetne korter või äripind. Oluline on teada, et korteriomandi reaalosaks võib olla ka garaažiboks, parkimiskoht hoones, panipaik jne. Samuti kuulub selle juurde mõtteline osa maatükist ja ehitise osadest ja seadmetest nagu näiteks katus, vundament, trepikojad, seinad, vahelaed jne.
Krunt – Detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus ehk paika on pandud nii krundi kasutamise sihtotstarve, lubatud hoonete arv, suurim ehitusalane pindala ja hoonete maksimaalne kõrgus. Kusjuures, krundi mõisted tohib kasutada vaid siis, kui on olemas detailplaneering.
Maatulundusmaa – Põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa. Ühtlasi nimetatakse nii maad, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal.
Ärimaa – Maa, mida tuleb kasutada ärilistel eesmärkidel, mille moodustab äri-, büroo-, või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid teenindav maa.
Üürileping – Leping, mis sõlmitakse elamis-või äripinna omaniku ehk üürileandja ja üürniku ehk üürilevõtja vahel ning millega pannakse paika üürileandjale makstava tasu ehk üüri suurus ja ka muud tingimus ja/või võimalused.
Loomulikult ei saa eeldada, et igapäevaselt kinnisvaraga mitte tegelevad inimesed kõiki valdkonnaspetsiifilisi sõnu teaksid. Seetõttu tasub alati küsimuste tekkimisel abi paluda või nõu küsida.
