Inimeste ootused pensionisammastesse aastatega kogutud rahale on suured. Loodetakse, et see tagab vanaduspõlves sellele eelnenud ajaga pea samasuure sissetuleku. Mitmetele uuringutele tuginedes on selgunud aga karm tõsiasi – pensionisambasse kogutud raha muretut vanaduspõlve ei taga ning suurusjärgult võib moodustada isegi kõigest 40 protsenti praegusest palgast. Just seetõttu soovitame nii meie kui ka teised eksperdid võimalusel panustada hoopis kinnisvarasse ja teha sellest oma pensionisammas.
Tõsi, kinnisvarasse investeerimisel ei saa jääda lootma kellegi teise tegutsemisele, et sellest tulu teenida, samas ei saa kinnisvara väärtus ka kunagi päris nulli langeda.
Siiski tuleb investeerimiseks mõeldud vara ost väga täpselt läbi mõelda. Kui selle ostmiseks on vaja võtta pangalaenu, siis ei tohiks laenatav osa olla suurem kui pool objekti väärtusest ja laenu tagasimaksmine võiks toimuda maksimaalselt 12 aasta jooksul.
Ka tuleks endale eelnevalt selgeks teha, kuidas näiteks kinnisvara väljaüürimine käib, millised on erinevate objektide tootlused ja kuidas on võimalik ka tegelikult vara raha koguma panna. Pea meeles, et lihtsalt seisev investeering rahapuud kasvama ei pane.
Oluline on see, et ostetava vara jaoks oleks olemas kohe plaan – kas seda saab väljaüürida nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt? Samuti tuleks mõelda selle peale, kas varast on võimalik soovi korral kiiresti vabaneda. Läbi tuleks kaaluda kõik mustad stsenaariumid ja veenduda, et ka nende rakendumise puhul investeering toimiks.
Kuid milline kinnisvara on siis tõenäoliselt kõige kindlam pensionisammas?
Kõige paremini sobivad pensionipõlveks raha teenima 1-2 toalised korterid – seejuures, mida vähem ruutmeetreid, seda parem. Jäta meelde, et iga lisaruutmeeter kahandab üüritootlust. Pilgu võib pöörata ka nii öelda mikrokorteritele, mida on hakanud turule järjest rohkem tulema ja mis esmapilgul võivad tunduda naeruväärsete riidekappidena, kuid mille tootlikkus on tegelikult väga hea.
Kinnisvara investeeringutega juba rohkem sina peal inimene võib aga teha ka julgemaid valikuid. Näiteks saame öelda, praegust üürituru olukorda vaadates, et puudu on just 3-4 toaliseid rendikortereid. See tähendab, et sellise pinna omanikuna on üüriturul kohe teatav eelis. Mõttekoht on seegi, et suuremat pinda otsivad enamasti need, kes on maksejõulisemad ning rendivad selle pikemaks perioodiks.
Asukoha poolest peaks investeerimiseks mõeldud korter paiknema sellises piirkonnas, kus on igal ajal nõudlus üürikorterite järgi. Näiteks Tallinna linna näitel, on selliseks kohaks kesklinn aga ka näiteks Mustamäe, kus asub Tallinna Tehnika Ülikool.
Tallinna kõrval võib kaaluda pensionisamba soetamist ka näiteks Tartusse ja Pärnusse. Tõmbekeskustest kaugel ja kahaneva rahvaarvuga piirkondi tuleks aga vältida. Seega, kes tahab kinnisvaraga raha teenida, peab hoidma silma peal ka Eesti demograafilistel muutustel ning oskama ka näha ette, millised piirkonnad on muutumas populaarsemaks ja kust inimesed pigem ajapikku ära hakkavad kaduma.
Mida peaks aga vältima?
Kui raha, mida investeerida on omajagu ei tasu siiski uhkeks minna ja paigutada see näiteks eramajadesse. Kuna eramajade renditurg on väike, samas kulud suured, on tegemist väga riskantse investeeringuga, mis ei pruugi tulu teenida. Samuti ei soovitata oma raha paigutada tühjana seisvasse krunti, sest reeglina selle väärtus aja jooksul väga ei kasva ning vahepealsel ajal see omanikule raha sisse ei too.
Kuigi esmapilgul võib kinnisvarasse investeerimine tunduda oma kõikide nüansside poolest keeruline, võime kinnitada, et tulevikku silmas pidades, on see turvalisem rahapaigutus kui ükski teine pensionisammas või -fond. Kui tahad nõu pidada või soovid, et leiame sulle objekti, millega omale muretu pensionipõlv kindlustada, võid meiega alati ühendust võtta.
