Kui ärkad ühel hommikul ja vaatad, et magamistoa tapeet vajaks väljavahetamist, siis see on midagi, millest naabritele ja linnaametnikele teadma andma ei pea. Küll aga on omajagu remonttöid, mida ei tohiks hakata kohe ise tegema pelgalt seetõttu, et peale tuli selline tunne.
Laias laastus saab remonttöid liigitada kahte kategooriasse: renoveerimine ja rekonstrueerimine. Renoveerimiseks peetakse tapeedivahetust, seina üle värvimist, põrandakatte ning ka uste ja akende vahetamist. Neid töid võid teha täpselt nii tihti, kui rahakott kannatab ning kellelegi aru andma ei pea.
Küll aga käib asi teistmoodi rekonstrueerimistööde puhul. Mis need on? Näiteks kui otsustad oma seni eraldi olnud tualeti ja vannitoa ehitada kokku või tundub, et köök sobiks hoopis paremini ruumi, mida praegu kasutad magamistoana või kui otsustad kodu ruumiplaneeringu pöörata täiesti pea peale – köögi asemele vannituba, elutoa asemele köök jne.
Kui tuleb idee sellised tööd kodus ette võtta, siis tuleb eelnevalt teha kindlaks, kas vastavad soovid nõuavad eelnevalt spetsialisti poolt koostatud projekti või piisab ka lihtsamast eskiisist, mille järgi hiljem andmeid registris korrigeeritakse.
Üldiselt võibki öelda, et projekti on vaja siis, kui remont puudutab kandvaid seinu ja eskiisist piisab siis, kui tegemist on mittekandvate seintega ning olemasolevaid tehnosüsteemegi ei muudeta. Esimesel juhul tuleb enne ehitustöö alustamist esitada koos projektiga kohalikule omavalitsusele (KOV) ka ehitusteatis. Kindlasti peab kogu ehitustöö dokumenteerima ning lõpuks kõik koos kasutusteatisega esitama KOVi spetsialistile, kes kannab muudatused registrisse.
Kui endas päris kindel ei ole, tasuks enne haamriga seina kallale minekut kontakteeruda KOVi spetsialistiga, kes selliste küsimustega tegeleb ning aitab kaasa, et kõik remonttööd saaksid tehtud korrektselt.
Mida teha aga siis, kui ehitustuhinas on dokumentide korda ajamine jäänud kahe silma vahele?
Ilmselt on nii mõnigi võtnud kodus seina maha nii, et pole isegi mõelnud projekti tellimisele või sellest, et uue ruumilahendusega kodu kohta peaks kuhugi registrisse märke tegema. Miks see üldse vajalik on? Ehitusregistrisse kodu rekonstrueerimisest teatamine on vajalik eelkõige seetõttu, et tulevikus ei tekiks probleeme kinnisvara müümisel ega ka kindlustusjuhtumite lahendamisel. Samuti annab see turvatunde, et kõik tööd on teostatud korrektselt ja ümberehituse tõttu ei ole elukoht muutunud ohtlikuks.
Siiski ei pea vormistamise edasilükkamise pärast lammutatud seina tagasi ehitama, vaid pabereid saab korda ajada ka hiljem. Selleks peab tellima ehitise auditi. See peab sisaldama näiteks fotosid ja seletuskirja, kust peab muu hulgas selguma, et tegemist ei ole seadusliku ümberehitusega. Üksiti peab selgitama, milliseid materjale töös kasutati. Kui kõikide dokumentide esitamise järel on audit positiivne, tuleb esitada kasutusloa taotlus ning riigilõivu maksmise järel kantakse muudatused ehitusregistrisse.
Mõni ümberehitus on lihtsam ning seega ka sellega kaasnev paberimajandus, mõnelgi juhul võib asi aga paisuda väga keeruliseks ja aeganõudvaks. Seetõttu soovitamegi kohe alguses võtta appi asjatundlik partner – tea, et Ruum Kinnisvara maaklerid on vaid ühe telefonikõne või e-kirja kaugusel ja saame sind aidata kas juba tehtud ümberehituste seadustamisel või anda nõu, mida teha, kui remondiplaanid on alles tegemisel.
