Ühise kodu soetamine on tähtis otsus, mida ei tohiks üleöö teha. Näiteks peab ausalt läbi vaatama mõlema sissetulekud ning mõtlema ka kõige mustema stsenaariumi peale.
Kui avastate, et veedate koos rohkem aega kui eraldi, siis tasub mõelda kokkukolimise peale. Mõistlik on see juba ka seetõttu, et milleks pidada üleval kahte korterit, kui üks neist seisab enamiku ajast tühjana. Kui ühel kaaslastest on äge kodu, kuhu mahub üks inimene veel kogu oma maise varandusega ära ja ruum sobib mõlemale, siis polegi kokkukolimine kuigi keeruline ülesanne.
Kui aga tahate ikkagi ühist kodu, kus ei domineeri liigselt ühed maitseelistused, siis tuleb hakata kinnisvaraturul pakutavaga tutvuma. Ühtlasi tuleb reaalselt otsa vaadata mõlema sissetulekutele ja ka väljaminekutele. Äge esimene kodu on ju tore, kuid makseraskused selle ülalpidamiseks ei vääri seda kindlasti. Pankade tehtud analüüsid näiteks ütlevad, et kui paari igakuine sissetulek on 2000 eurot, siis ei tohiks ostetava elupinna igakuine laenumakse ületada 400-600 eurot.
Seetõttu tulekski arutada, kas mõistlikum on osta või üürida, kas vanasse majja või uusarendusse, kesklinna või linnaserva?
Üürikorteri leidmine on kindlasti kergem ning ei seo liigselt ühegi piirkonnaga ning ka teineteisega. Päris oma kodu ostmine on seetõttu keerulisem ja tuleks kaaluda läbi ka kõige negatiivsem stsenaarium: mis saab siis, kui suhe lõppeb ja pind tuleb müüki panna? Kas tehingust saadud rahaga saab tagasi maksta pangalaenu ja tagasi investeeringud, mis elamispinda tehtud, et mõlemad saaksid alustada elu uuesti valgelt lehelt?
Kui raha väga palju pole, siis soovitame osta elamise uusarendusse, kus te oleksite näiteks teised omanikud. See tähendab seda, et pind on veel suhteliselt värske ning suuremat remonti ei vaja ning suure tõenäosusega on eelmised omanikud tellinud sinna köögi, mis jääb teile ning mõnel juhul ka osa mööblist. Päris uhiuude elamisse kolides tuleb kogu sisustus ise osta ning piiratud eelarve puhul võib juhtuda, et kaunist köögist võib esialgu ainult unistada ning telekat tuleb vaadata põrandal istudes.
Vähemolulisem teema ei ole ka tubade arv. Kindlasti võiks ühises kodus olla nii palju ruumi, et saate kumbki vajadusel ka veidi omaette olla. Seega ühetoaline korter, kus tuleb pidevalt koos olla, olgu ta ruutmeetritelt kui avar tahes, ei ole kuigi hea mõte.
Arutada tasuks ka seda, kas te plaanite olla vaid kahekesi või on kohe teretulnud ka perelisa. Kui arvate, et uude koju peaksid õige pea mahtuma ka lapsed, siis tasuks sellegi peale kohe mõelda ning jätta meelde, et kuigi võib tunduda, et põnnid ei võta palju ruumi, siis tegelikult koguneb asju omajagu, mis ühel hetkel elutoanurgas või teie enda magamistoas hakkavad jalgu jääma.
Kuna asukoht on kinnisvaras vaat et kõige tähtsam sõna, siis on ka esimese ühise kodu soetamisel see üks olulisemaid otsuseid. Kui näiteks ei suudeta jõuda ühele meelele, kas kodu peaks asuma kesklinnas või hoopis veidi rohelisemas piirkonnas, mõned kilomeetrit linnapiirist eemal, siis, kas üldse tasub kokku kolida?
Viimase aja uuringud näitavad, et noored ei tahagi enam linnas elada, vaid unistatakse hoopis elust maamajas. Looduse keskel elamine on küll tõeline idüll, kuid sellisel juhul tuleks arutada läbi ka pere logistika ja kas see ei hakka igapäevaellu ehk üleliigseid pingeid tooma.
Meie soovitame, et esimene ühine kodu, asugu ta siis südalinnas või maal, ei oleks väga tilluke ja annaks mõlemale võimaluse ka veidi omaette olla. Samuti tasub vältida pindu, mis nõuavad suuri renoveerimistöid, pannes proovile nii suhte kui ka värske pere eelarve. Kui vajate nõu ja abi ühise ruumi leidmiseks, siis kindlasti võtke ühendust meie kogenud maakleritega ning leiame koos selle pesa, kuhu saate sisse punuda oma loo.
